Mõned aastad tagasi elasin täiesti teistsugust elu. Ma olin töötav tudeng, kes oli äsja naasnud üliõpilasvahetusest ja nautis seda kõike, mida elu 22-aastastele pakub. Olin äsja asunud oma esimesele täiskohaga tööle ja nautisin seda väga, kuid samas ei suutnud ma lahti lasta tudengielust, mis viis mind pidevalt Tartusse. Mul oli (ja on endiselt) seal seltskond inimesi, kellega koos käisin väljas või püsisin sees ja tegin kõike seda, mida parasjagu heaks arvasin. Ma olin vaba ja vallaline ning maailm oli minu auster.

Siis kohtasin Meelist.

Ma ei olnud iial arvanud, et mina, kes ma olen viimased aastad olnud vähem või rohkem ülekaalus, ilmselgelt liiga lühike, liiga lärmakas ja üleüldse normidele mittevastav, võiksin nii ootamatult ja sujuvalt leida kellegi, kellele ma tõesti meeldin. Ärge saage minust valesti aru – mul oli ennegi olnud kallimaid, olin pidevalt olnud suhtes, kuid mitte midagi sellist. Kohtusin Meelisega ühist rabamatka korraldades ja juba nädala jagu hiljem avastasime end koos väljast, jagamas üksteisega asju, mida muidu nii lühikese tutvuse järel ei jagata. Teadsin juba siis, et meie vahel on midagi erilist. Tundub, et mul oli õigus, sest veebruaris, vaevalt viis kuud pärast tutvumist olime juba kihlatud ja korraldasime tasahilju pulmi. Kuus kuud hiljem olime abielus ja see on otsus, mida ma pole siiani kordagi kahetsenud. Parim otsus minu elus. Mõned mu sõbrad arvavad muidugi siiani, et me oleme pisut hullud. Võib-olla tõesti, aga see hullus on toonud mu ellu nii palju rõõmu ja armastust, mida ma ei osanud kuidagi oodata.

Olen alati soovinud endale peret, vähemalt kolme last, oma maja pisut vaiksemas ja rahulikumas kohas ning koera, kes maja ümber ringi jookseks. Kližee, kas pole? Samas ei oodanud ma kunagi, et mul on reaalne võimalus see kõik saada veel enne kolmekümneseks saamist. Alati tundus, et aega on küll ja rohkem. Nüüd on aga kõik läinud nii kiiresti… Tõsi, kolme last mul küll veel ei ole ja koer ei ole ka päris selline majavalvur, keda ma endale ette kujutasin, kuid kui keegi küsib, võin täiesti ausalt öelda, et mul on kõik, mida olen soovinud.