Ma olen alustamise meistriklass, tõsiselt kohe. Iga postitus siin blogis on vist olnud uus algus. Nii ka see. Kui eelmine oli sellest, kuidas ma olen vahepeal teist korda emaks saanud, siis noh, nüüd olen juba kolmandatki. Kui ma samamoodi postitamist jätkan, siis tuleb ainult järgmine postitus ära oodata (eeldatavasti ilmub kahe-kolme aasta jooksul) ja siis on kõik. Finiito. Neli on meie plaan ja kuna viimased kaks last on sündinud keisrilõikega, on see ühtlasi ka meie maksimum. Eks ma vahepeal olen mõelnud küll, et noh, viis oleks ka tore, aga samas on viimased nädalad näidanud, et ka kolm on päris paras seltskond, keda hallata. Hetkel on meil kolm preilit ja me püüame sellega kohaneda.

Olen pesamuna Liisu saabudes paljudele asjadele joone alla tõmmanud. Üks neist on ülikool. Ma ei võtnud pabereid välja, aga tegin kalendri niiöelda tühjaks, võtsin lapse hooldamiseks akadeemilise puhkuse ja mul pole hetkel mingit plaani aktiivselt õpingute juurde naasta enne kui need kolm mulle lubatud aastat läbi on. Kuna tegu on emmehobiga (kõrgharidus on mul reaalselt juba olemas), siis ei ole sellest ka midagi katki. Avastasin, et mul on seekord vaja rohkem aega enda ja lapse jaoks. Ühtlasi avastasin, et toimunust/toimuvast kirjutamine aitab mul seda kõike enda jaoks lahti harutada ja sellega leppida. Seega pöördusin tagasi aktiivsema blogimise juurde. See siin on algus ja loodetavasti tuleb sellele lähiajal ohtralt lisa. Passin suure osa päevast niikuinii sotsiaalmeedias, seega pole probleem oma mõistlikke ja mõttetuid tegelusi ka sinna paisata, mistõttu tegin täna meie siinsetele lugudele ka lehekülje. Selle leiab SIIT. Tule ja ela meile kaasa. Kirjutan veel ka Pere ja Kodu blogile. Minu viimase postituse leiab siit ja järgmisel nädalal saab see lugu endale ka järje, nii et aeg-ajalt tasub sinnagi kiigata.

Plaanin siin kirjutada meie maailmanabadest, Lennast, Lindast ja Liisust, iseendast ja Abikaasast, meie igikestvast majaremondist (et mitte öelda ehitusest), oma väikestviisi ettevõtlusest ning viimase paari aasta uuest armastusest, paberitööst. Lisaks muidugi kõigest muust, mis parasjagu mõttes on. Ma ei luba, et kirjutan iga päev, aga luban seda teha kordades tihedamini kui iga järgneva lapse sündides. Bear with me.