Oh, vau! Minu viimasest postitusest on üksjagu aega möödunud. Palju on juhtunud.

Et mida siis?

Noh, ma olen näiteks vahepeal teist korda emaks saanud. Aega võttis, aga asja sai. Loomulikult ei läinud kõik plaanipäraselt, aga no millal mul enne on niimoodi vedanud? Kirjutan kunagi hiljem pikemalt, aga neile, kes veel ei teadnud – meie tulnukas osutus tüdrukuks. Nagu ikka.

Lisaks võttis mu vend naise. See oli suhteliselt hiljuti, nii et selle võiks isegi uudise alla klassifitseerida. Olin neile pulmaemaks. See oli minu teine kord. Pulmakülalised jäid täitsa rahule ja mõned ütlesid isegi mu vennale, et ta mulle pulmaema ametit soovitaks. Võtan teadmiseks. Mõtlen selle peale. Kui kavatsed abielluma hakata, siis võta minuga ühendust, mõtleme midagi välja.

Siis õnnestus mul kuidagi Pere ja Kodu uuele kodulehele blogima hakata. Ma ei saa isegi täpselt aru, kuidas see juhtus. Keegi soovitas, et võiksin kirjutada. Siis pakuti juba võimalust saata niiöelda proovitöö ja, enne kui ma õieti arugi sai, mida ma teinud olin või mis toimub, olin kampa võetud ja esimene postituski oli üleval. Nüüd siis ilmutangi oma maaeluromantilisi heietusi igal neljapäeval. Huvi korral võib neid uudistada vot SIIN.

Ja kui ma siin mõnda aega tagasi käisin sellel köitmise koolitusel ja mainisin, et see võiks mulle isegi nii palju meeldida, et sellest võiks mu uusim hobi kujuneda, siis nüüd olen olukorras, kus mu majapidamine on täis pabereid ja neete ja tekstuurplaate ja muud kraami, mille olemasolust ma veel paar kuud tagasi üldse teadlik ei olnud. Nüüd ma siis meisterdangi kaarte ja karpe ja albumeid. Kui sul on midagi sellelaadset tarvis, anna mulle märku.

Nüüd pakin end tänaseks jälle kokku. Magama ilmselt veel ei jõua, aga lähen hirmutan kutsikaid (tahad ühte endale, kirjuta mulle) ja pissitan kassi – või oli see vastupidi… Igatahes… Ma luban, et varsti näeme ja siis on postitus asjalikum kui see, millega ma just maha sain.